Toataimede kastmine
Toataime veevajadus sõltub taime suurusest, liigist, keskkonnast, potist, mullast ja aastaajast.
Taime tuleks kasta vastavalt vajadusele, mitte kunagi rutiinselt! Lihtsaim viis teada saada, kas taim vajab kastmist, on panna sõrm mulda või katsuda poti raskust. Kes aga seda meetodit ei usalda, saab kasutada kastmisvajaduse määramiseks müügilolevaid niiskusemõõtjaid.
Pigem kasta toataime vähe kui liiga palju!
Kindlasti tuleb 5 minutit pärast kastmist poti alusele valgunud vesi ära valada, sest tundlike taimede (näiteks orhideede) juurtele võib üleliigne vesi tekitada pöördumatuid kahjustusi.
Milline vesi on sobivaim?
Kastmiseks sobiv vesi peaks olema toatemperatuuril.
Kraanivesi on enamiku taimede jaoks ohutu. Kui aga vesi on kõrge lubjasisaldusega, tuleb seda enne kastmist keeta ja jahutada. Eriti vajalik on see lubja suhtes tundlike taimede puhul. Kastmiseks sobib hästi ka vihmavesi. Kasutada ei tohi läbi veepehmendaja filtreeritud vett, sest filtris olevad kemikaalid võivad taimi tõsiselt kahjustada.
Millal ja milliseid taimi kasta vähe?
- Talvisel puhkeperioodil.
- Paksude lihakate juurtega taimi.
- Paksude nahkjate lehtedega taimi.
- Plastik- või glasuurpottides taimi.
- Lihaktaimi (näiteks kaktusi).
Vajavad rohkem kastmist: kastke seni, kuni vesi hakkab potipõhjas asuvatest aukudest välja tulema.
- Aktiivselt kasvavad taimed.
- Taimed, millel on noored avanevad lehed või mis on õide puhkemas.
- Õrnade õhukeste lehtedega taimed.
- Suurelehelised taimed, millest aurub palju vett.
- Suhteliselt väikestesse pottidesse istutatud taimed.
- Igasugused taimed, mis kasvavad väga sooja või kuiva õhuga ruumis.
- Rabadest ja soistelt aladelt pärit taimed.
- Taimed glasuurimata savipottides.
- Taimed, mis kasvavad kiiresti kuivavas mullasegus, sealhulgas turbas.
Vastavalt taime liigile tuleb valida, kas kasta taime ülevalt või lisada vett potialusele.
Pealtpoolt kastmine
Valage vesi kitsa tilaga kastekannust otse mullasegule. Kandke hoolt, et vesi ei voolaks lehtedele. Läbi mulla potialusele imbuv liigne vesi kallake pärast mõne minuti möödumist ära. Pealtpoolt kastmine võimaldab kontrollida taimele antavat veehulka ning soodustab mullasegusse kogunenud liigsete mineraalainete väljauhtumist.
Altpoolt kastmine
Mõned taimed (näiteks alpikannid) kipuvad mädanema, kui nende lehtedele ja õiekroonidele satub vett. Kastke neid taimi altpoolt – täitke potialus veega. Laske taimedel imada nii palju vett kui vaja. Kui mullapind on niiske, valage potialusele jäänud vesi ära.
Kastmine talvel
Paljud toataimed vajavad puhkeperioodi, mil tuleb kastmist vähendada või üldse mitte kasta. Puhkeperiood on seotud valguse hulga vähenemisega teatud aastaaegadel. Talvel võib enamiku taimede mulla lasta enne uut kastmiskorda täiesti ära kuivada. Suurim viga taimede talvisel hooldamisel on nende ülekastmine. Radiaatorist kerkiv soe õhk ja aknaklaasilt tulev külm õhuvool põhjustavad tuuletõmbuse, mille all kannatab enamik toataimi. Kui sellele lisaks on aknalaud külm ja muld märg, siis ei funktsioneeri juured korralikult.
