Muru väetamine – nõuanded õige väetise valimiseks
Muru on koduaias üks esimesi, mille kallal asume oma varakevadist jõuülejääki ja tegutsemislusti rahuldama. Esmalt tuleb aga lasta murul pisut taheneda, kui asuda suure koormusega tallama ja rehaga kraapima.
Pea meeles, et kevadel EI VÄETATA ei muru ega midagi muud enne, kui lumi on täielikult sulanud ja muld tahenenud. Kunagi oli heintaimede väetamise eesmärgiks saada ruttu rohelist haljasmassi loomade toiduks. Murukultuse algusest saadik pakitakse heintaimedele mõeldud väetist ka väiksematesse kottidesse väiketarbija jaoks. Taimestiku ühtlasema kasvu tagamiseks soovitatakse väetada sellega vähemalt neli korda. Kindlasti tuleb silmas pidada väetisepakendil olevat kasutusjuhendit, sest müügil on nii aastaajast sõltuvaid (kevad, suvi, sügis), lühiajalisi (2-4nädalase vahega) kui ka pika toimeajaga (3-6 kuud näiteks Substral® Muruväetis 100 päeva, Osmocote® Muruväetis 6 kuud, Kekkilä ja Baltic Agro muru püsiväetised jt) väetisi. Tänapäevased pikatoimelised väetised soodustavad taimede ühtlasemat kasvu ja arengut ning suurt rõhku on pandud tallamiskindlusele, põuale vastupidamisele, dekoratiivsele välimusele jms. Sellised väetised võimaldavad kasvatada enam-vähem normaalset muru ka õhukese toitainetevaese pinnase korral (nõmme mändide alune, õhuke muld paesel pinnasel jne), sest vajalikud toitained on taimedele pikema aja vältel kättesaadavas ulatuses. Tänapäevaste väetiste eeliseks on väike graanul, mis tagab ühtlasema tulemuse ja jõuab kergemini mulla pinnale. Probleemiks võib saada pigem väike kasutusnorm (keskmiselt 20 g/ m²), mida on ilma raiskamata käsitsi raske külvata.
Õnneks on olemas reguleeritava avaga külvikud (Substral® Handygreen ja Easygreen), mis tagavad õige koguse ja ühtlase tulemuse. Pikatoimelise väetise eeliseks on ka töödeldud graanul, mis taimega kokku puutudes ei põleta seda.
Tihtipeale küsitakse: kui ohtlik on muru väetamine väikelastele ja lemmikloomadele? Tegelikult ei ole praktiliselt võimalik nüüdisaegset muruväetist taimede vahelt välja noppida ning unustada võib ka need ajad, kui muru oli pärast väetamist nähtavalt sinise- või hallitäpiline.
Kas muru on vaja väetada, sõltub eelkõige sellest, millise muruga on tegu. Kindlasti vajavad väetamist eliit-, dekoratiiv- ja spordimuru, mis koosnevad vaid kõrrelistest ja niidetakse tihti. Kõige vähem vajavad väetamist ristikurikkad ja looduslikud murud – neid turgutatakse siis, kui nad hakkavad hõredaks jääma. Pisut probleemseks võib osutuda nn eliitmuru väetamine, sest selle koostises on rohkesti punast aruheina, mis on tundlik (liig)soolade (väetised on toitesoolad) suhtes, kuid näljasena hääbub samuti. Sellist muru on otstarbekam väetada pikatoimeliste väetistega, millest toiteelementide väljumine on paremini kontrollitav.
Väga vaieldav teema on muru väetamine samaaegselt külvamisega. Soovitatud on pigem mitte väetada või kasutada sügisväetist, et vältida tärkava taime põletusohtu kokkupuutel lämmastikuga. Töödeldud graanuliga pikatoimelised väetised on sellest süüst priid ja neid võib kasutada ka vast tärganud muru väetamisel.
Kuigi universaalse väetise pakendil on tihtipeale kirjas muru väetamise norm, võime tahtmatult soodustada kõrreliste õitsemist, kasutades väetist, milles lämmastiku osatähtsus on väiksem. Pärast õievarre tekkimist suunab taim kogu oma energia vaid seemnete kasvatamisele ja pole huvitatud meile olulisest rohelisest pehmest lehest, lõigatud kõrs (õievars) on jala all aga terav.
Autor: Eneli Käger
Substral®-i aianduskonsultant
