VIDEO: Kuidas valida ketaslõikurit?

Ketaslõikurite valikus on üldlevinud kolm erinevat ketaslõikuri suurust, mille erinevuseks on lõikeketta diameeter ja võimsus.

Väikseima lõikekettaga on akuketaslõikurid, mille diameeter on 115 mm. Levinuim lõikeketta diameeter on 125 mm ning võimsused on vahemikus 700 - 1300 W. Suurte ketaslõikurite lõikekettad on 230 mm ning võimsused on 2000 - 2300 W.

Millist ketaslõikurit eelistada, sõltub juba tehtava töö iseloomust ja lõigatavast materjalist.

Väikesed ketaslõikurid

Väiksemad ketaslõikurid sobivad tööde jaoks, kus lõigatav materjal on õrnem. Näiteks peenemate traatide, keermelattide, keraamiliste plaatide ja paljude muude materjalide jaoks, kus töödeldava materjali paksus jääb maksimaalselt 30 mm juurde. See pole küll absoluutne piirmäär, kuid aitab suures plaanis juhinduda sobiva lõikuri valikul.

Väikesed ketaslõikurid on kergemad ja pisemad, mis tähendab, et neid saab palju paremini kasutada tööde jaoks, mida tuleb teha kitsastes oludes või olukorras, kus on vähe ruumi lõikuriga manööverdamiseks.

Üheks suurimaks plussiks on väikeste lõikurite puhul see, et tootevalikust leidub ka selliseid mudeleid, mis töötavad akuga. Aku pealt töötavad ketaslõikurid on äärmiselt mugavad tööriistad ja säästavad palju aega ja energiat, mis muidu kuluks juhtmete vedamiseks ja nende pidevaks ümber paigutamiseks. Eriti kasulik on see nendes majapidamistes, kus on juba mõne sama tootja teine elektritööriist olemas, sest sama tootja poolt toodetud akud on üldjuhul universaalsed. Väike ketaslõikur on väga sobilik enamike koduste tööde jaoks ja on oma kompaktsuse ja kasuteguri tõttu väga oluline tööriist koduses arsenalis.

Suured ketaslõikurid

Loomulikult on suuremad masinad reeglina võimsamad ja seetõttu ka mõeldud suurtemate ja mahukamate tööde jaoks. Suured ketaslõikurid lõikavad jämedaid raudlatte, tänavakivisid ja muid erinevaid ehitusmaterjale, mille lõikamisega teised tööriistad hätta jäävad. Suurte ketaslõikurite lõikesügavus uue, kulumata lõikekettaga on umbes 80 – 90 mm, mis võimaldab lõigata ka paksemat materjali. Seega on suur ketaslõikur oma omadustelt täpselt samasugune tööriist nagu väiksem ketaslõikur, lihtsalt võimsam ja tõhusam mahukamate tööde puhul. Küll aga on ta raskem ja kogukam.

Ketaslõikurite lõike- ja lihvkettad

Ketaslõikurite valimisel on väga oluline rääkida nendega koos kasutatavatest lõike- ja lihvketastest, mida on kolme erinevat standardmõõtu: 115 mm ja 125 mm väikestele ning 230 mm suurtele. Erinevate materjalide jaoks on erinevad kettad. Ketaslõikuri peamised kasutusalad on raua, betooni, kivi ja keraamika lihvimine, töötlemine ja lõikamine. On olemas lõikekettad ja lihvkettad. Need omakorda jagunevad abrasiivketasteks, mis kasutamise käigus materjali vastu hõõrdudes kuluvad ja tekkiva hõõrdejõu abil materjalist läbi söövad ja teemantketasteks, mis on vastupidavamad ja sobivad kõvemate kivimaterjalide lõikamiseks. Metallist materjalide lõikamiseks kasutatakse ainult abrasiivkettaid ja kivimaterjalide ja keraamiliste materjalide puhul võib kasutada mõlemaid. Lõikeketaste valik on väga lai ja iga materjali jaoks on olemas sobilik ketas, mille kohta leiate informatsiooni tootepakendilt.

Kokkuvõtteks

Ketaslõikuri valimine on üsna lihtne ning peamiseks küsimuseks on läbi mõelda planeeritavate tööde iseloom ja sellest lähtuvalt valida kas väiksem 115 mm või 125 mm lõikeketta diameetriga ketaslõikur, mis on üsna universaalne lahendus või võtta 230 mm diameetriga suurem ja võimsam masin, mis saab hakkama ka kõige nõudlikuma lõiketööga.

Oma ülesehituselt on kõik ketaslõikurid väga sarnased, mis tähendab, et valiku tegemisele tuleb läheneda üsna klassikaliselt ning mõelda sellele, kui tihti tööriista soovitakse kasutada. Kui plaanis on soetada kodusesse majapidamisse ketaslõikur, mida vajadusel mõnel korral aasta jooksul kasutada, siis piisab täiesti mõnest soodsamast mudelist, mille hinnad jäävad 25 ja 50 euro vahele.  Kui aga on plaanis töötada tihedamini ja koormused on suuremad, tasub kindlasti investeerida võimsamasse ja töökindlamasse mudelisse, mille hinnad algavad algavad sajast eurost.

Autor: Janis Selge