Elupuud – kiire kasvuga privaatsuseloojad

Elupuud on populaarne valik hekiks mitmel põhjusel - igihaljad puud säilitavad oma rohelise lehestiku aastaringselt, pakkudes privaatsust ja tuulekaitset. Lisaks sellele on elupuud vähenõudlikud ja neid on lihtne hooldada ning ka vastupidavad erinevatele ilmastikutingimustele. Elupuude valimisel tuleks arvestada nende kasvukiirusega, kõrgusega ning sobivusega konkreetsele kasvukohale. Samuti on oluline jälgida nende regulaarset kastmist ja vajadusel väetamist, et tagada nende tervislik kasv ja hea väljanägemine

Milline elupuu valida?

Populaarseimad elupuud on Eestis ‘Smaragd’ ja ‘Brabant’. Need on tihedad, igihaljad ning sobivad hästi heki moodustamiseks, luues sellega visuaalselt atraktiivse piiri või ruumijaotuse. Brabant on soovitatav valik, kuna selle liigiga rajatud hekk on tihe ja värvuselt veidi rohelisem kui Smaragd. Brabanti iseloomustab lai võra, mis talub hästi vormi lõikamist. Kui soovite kerget vormi, siis võib valida Smaragdi.

Kuidas istutada elupuud/elupuid?

Elupuude korrektne istutamine tagab nende hea kasvu ja terve väljanägemise.
Siin on mõned olulised sammud, mida istutamisel järgida: 1. Sobiv aeg istutamiseks: Mullapalliga taimi tuleks istutada kas kevadel, enne kasvuperioodi algust või sügisel, peale kasvuperioodi lõppu. Potis olevaid istikud võib istutada kogu nende kasvuperioodi vältel. 2. Valmista elupuud ette: Kasta või lausa uputa elupuud enne kui neid istutama hakkad. Eriti tuleks seda teha siis kui oled elupuud koju toonud, aga kohe istutada ei saanud. 3. Vali sobiv istutuskoht: Vali istutuskoht, kus elupuud saavad piisavalt päikesevalgust ja neil on piisavalt ruumi kasvamiseks. Istutatud elupuude vahele võiks jääda vähemalt 70 cm. 4. Kaeva istutusauk: Kaeva auk, mis on piisavalt sügav ja lai, et mahutada elupuu juurestik. Veendu, et auk oleks umbes kaks korda laiem kui elupuu juurepall. Pea aga meeles seda, et potitaime istutades tuleks mulda juurtest veidi eemaldada, et taim saaks kiiremini juurduda. 5. Valmista muld ette: Sega istutusauku lisatav muld komposti või turbaga, et tagada hea drenaaž ja toitaineterikas keskkond. 6. Istuta elupuu: Eemalda elupuu potist ettevaatlikult ja aseta see istutusauku. Puhasta juuri vanast mullast, et uues elukohas saaks puu kiiremini juurduda. Veendu, et puu istub sirgelt ja et juurekael ei oleks istutatud sügavamale, kui potis oli. 7. Täida istutusauk: Täida istutusauk kõige pealt suurema koguse veega ja seejärel mullaga. Samal ajal jälgi, et puu oleks stabiilselt paigas. Fikseeri puu muld jalaga tugevalt, aga siiski ettevaatlikult, kinni vajutades. Pane tähele, et sellise tegevuse käigus puu viltu ei läheks. 8. Kasta korralikult: Kasta elupuud pärast istutamist rikkalikult, et aidata neil juurduda. 9. Hooldus pärast istutamist: Jälgige elupuid pärast istutamist regulaarselt, tagades piisava kastmise ja vajadusel väetamise. Kastma peaks kindlasti kaks korda nädalas ja mitte vähem kui 10 liitri veega ühe puu kohta.

Need sammud aitavad tagada eduka elupuude istutamise aeda ning nende tervisliku kasvu ja arengu.

NB! Elupuid tuleks istutada vastavalt sellele, kui tihedat hekki soovite. Tihedama heki korral võite istutada puud ka 50-60 cm vahekaugusega, kuid luues heki sortidest Smaragd või Brabant, valige pigem avaram istutus ning istutage puud 70-80 cm vahega, nii jääb puudel enam ruumi kasvuks ja ka hooldamine on mugavam.

Millal elupuid pügada?

Elupuid peaks pügama vastavalt vajadusele ja soovitud kuju ning tiheduse säilitamiseks. Üldiselt soovitatakse elupuid pügada kevadel või suve alguses, enne nende aktiivse kasvuperiood algusti.
Pügamise eesmärk on kujundada puud soovitud kõrguse ja laiusega ning eemaldada surnud või haiged oksad. Pügamise ajastus võib sõltuda ka konkreetsest elupuu sordist ja selle kasvutingimustest.

Kas elupuid peab katma?

Katmine on vajalik, et kaitsta puid päikese ja tugeva külma käest. Soovitatav on katta elupuid varjutuskangaga varakevadel, kui lumi on maas ja päike paistab ning on päikesepõletuse oht. Katmise lisaboonus on tugeva vee aurustumise faasi vähendamine, kus juurestik on talverežiimis ega saa uut vett kuskilt juurde. Vee aurustumise tagajärjel võib taim ära kuivada või tugevalt külma saada.

Millal elupuid väetada?

Elupuid soovitatakse väetada vastavalt nende kasvutsüklile ja vajadusele. Peale värsket istutamist võib aasta hiljem kevadel väetada spetsiaalse okaspuuväetisega. Talviseks ettevalmistuseks võib ka sügisel kasutada väetist, et suurendada puude haiguste vastupanuvõimet.

Mida teha elupuu külmakahjustustega?

Kui elupuud on külmast kahjustatud, on oluline võtta kiireid meetmeid nende tervise taastamiseks. Alustada tuleks kahjustatud okste tagasi lõikamisest kuni tervisliku puiduni, et vältida edasisi kahjustusi ja soodustada uue kasvu teket. Seejärel võib lisada näiteks lisaväetist okaspuudele ehk mõrusoola, mis aitab taastuda varakevadisest päikesepõletusest ja külmakahjustustest. Külmakahjustuste vältimiseks, eriti tuulerikkas kohas, võib enne suuremat külmalainet kasutada spetsiaalset tüvekaitsevõrku.