Sammud kauni muru loomiseks

Muru hooldustööde alla kuuluvad: niitmine, kastmine, väetamine, aga ka õhustamine, umbrohu ja -samblatõrje.

Õigesti hooldatud muru lisab aiale ilmet ning pakub meeldivat keskkonda nii lõõgastumiseks kui ka aktiivseteks tegevusteks. Lisaks esteetilisele väärtusele on hea muruhooldus oluline ka taimede tervisele ning muru vastupidavusele erinevate ilmastikutingimuste suhtes. Selles artiklis uurime lähemalt muruhoolduse põhitõdesid ning jagame praktilisi näpunäiteid, kuidas tagada oma muru ilu ja tervis. Olgu teie aed siis väike linnamuru või avar roheala, õige muruhooldus aitab säilitada selle ilu ja elujõulisuse.

MURU NIITMINE

Kui sagedalt muru niita ja kui kõrgeks peaks muru niitma? Kas pigem tihedalt ja vähe või harva ja palju? Vaatame lähemalt üle niitmise põhitõed.

Niitke muru 1–2 korda nädalas, kuna ilusama muru saab tihedamini, aga korraga vähem niites.
Kevadist ja noort muru niitke kõrgemalt, sama tehke ka põua ajal. Reeglina eemaldatakse taimest 1/3, nii et muru kõrguseks jääb 3,5–5cm, ilumurul 2 cm.
Riisuge rohi pärast niitmist kokku. Tarbemuru sagedase niitmise korral võib rohu kuni augustikuuni ka murule jätta. Mullaelustiku kaasabil muudetakse see väärtuslikuks orgaaniliseks väetiseks.
Hoidke niiduki lõiketerad teravad, nii jääb lõikepind ühtlasem ja lehe tipud ei kuiva valgeks. Kõige parema tulemuse annab siiski rootorniiduk, mis lõikab rohuliblet, mitte ei rebi taime lühemaks.
Istutades murusse sibullilli ärge unusta, et sealt saab niita alles siis, kui lillelehed on koltunud.
Kohtades, kuhu muruniidukiga ligi ei pääse, kivide ja suurte puutüvede ümbrus, kasutage murukääre.

Muru niitmine on oluline osa korrapärasest muruhooldusest, mis mõjutab otseselt muru väljanägemist ja tervist. Õige niitmistehnika ja sagedus tagavad muru tiheduse, tervisliku kasvu ning aitavad vältida umbrohtude levikut. Lisaks esteetilisele mõjule aitab regulaarne niitmine kaasa ka muru juurte sügavamale kasvule, mis omakorda parandab muru vastupidavust kuivadele perioodidele ja stressiolukordadele. Seega on oluline muru niitmisel järgida õigeid tavasid, et tagada muru püsiv ilu ja elujõud.

Muru niitmise abivahendid Bauhofist:

MURU KASTMINE

Kastmisnorm oleneb ilmastikust, muru vanusest ja mulla lõimisest (raske ja savikas muld seob vett paremini). Alati võtke arvesse just teie aiale omased tingimused, aga siin mõned ettepanekud:

Kastmise puhul kehtib järgmine reegel, et kastetakse harvemini, aga korraga rohkem. Tavaliselt kastetakse üks kord nädalas. Keskmine kastmisnorm on 20–25 l/m2. Parim aeg selleks on varajased õhtutunnid.
Kõige põuatundlikum on noor muru, sest juured on pinnapealsed. Vana murutaime juured on juba sügavamal ja seda pole vaja nii sageli kasta.

Muru kastmine peaks olema regulaarne ja süsteemne, tagades taimedele piisava veetaseme ning soodustades muru tervislikku kasvu ja välimust.

Kastmisvahendite valik Bauhofist.

MURU VÄETAMINE

Muru väetamine on oluline praktika, mis toetab taimi ja aitab neil säilitada tugeva ja elujõulise välimuse ning vastupidavuse erinevatele keskkonnatingimustele.

Mineraalväetisi kasutades andke kevadel (mais) pikatoimelist lämmastikurikast kevadväetist ja suve teisel poolel sügisväetist. Võimalusel laotage sügisel murule komposti (1–2 kg/m2). See toidab taime ning rikastab ka mullaelustikku. Ka on olemas eraldi muruväetised kevadeks, suveks, sügiseks, talveks.
Väetist anda kuivale murule. Seda võib teha käsitsi, kuid parima tulemuse saamiseks kasutage väetiselaoturit ja pärast väetamist kastke murupinda. Ärge väetage kesksuvisel põuaperioodil!

Tasakaalustatud väetamine aitab säilitada muru ilu, tihedust ja rohelust, vähendades samal ajal umbrohtude ja haiguste riski.

Muruväetiste valik Bauhofist

MURU ÕHUSTAMINE / ÕHUTAMINE / AEREERIMINE

Õhustamine ergutab muru võsuma ja rikastab mulda hapnikuga. Seda saab teha aiahargiga murupinda auke torkides või kasutades rootorõhustajat. Hästi sobivad õhustamiseks ka muru aereerimise sandaalid, need on naeltega tallad, mis kinnitatakse jalanõude külge. Samal eesmärgil tasuks kevadel ja sügisel murupind üle rehitseda, et eemaldada kulu ja langenud lehed.

Muhu õhustamise abivahendid Bauhofist:

MURU UMBROHUTÕRJE

Muru hea hoolduse korral ei tekigi sinna palju umbrohtu. Üheaastased umbrohud hävitatakse enamasti niitmise käigus, kuid raskem on laialeheliste enamlevinud umbrohtudega nagu võilill, vesihein, konnatatar jne. Koduaias võiks need siiski käsitsi välja rohida. See on küll töömahukas, aga samas loodussõbralik.

Umbrohu tõrjumise abivahendid:

Hea abimees on umbrohunapsik, mille käpad pigistatakse ümber umbrohujuurte ja tõmmatakse taim maast välja, seejuures kummardamata ja maad kaevamata.
Vähem töömahukas on keemiline tõrje, kuid siis peab jälgima täpsemalt nii umbrohtu kui ka keskkonda, kus see pesitseb.

Umbrohu tõrje abivahendid Bauhofist:

MURU SAMBLATÕRJE

Sammal tekib murusse, kui muld on liiga niiske, happeline, tihe, alaväetatud või kasvukoht liiga varjuline. Sambla tõrjeks tuleks kõigepealt püüda likvideerida eelnimetatud tingimused.

Mulla happesuse vastu aitab regulaarne pinnase lupjamine.
Tiheda pinnase vastu õhutamine, kus mulda tehakse aiahargiga augud ja nendesse rehitsetakse turba-liivasegu.
Liigniisket pinda tuleb kuivendada ja toitainetevaest pinda väetada.
Väga varjulises kohas muru ei tahagi kasvada. Seal võiks kasutada varju taluvaid püsikuid või pinnakattetaimi.

Kui ükski nendest põhjustest aias ei esine, kasutage keemilist samblatõrjevahendit. Tõrjet on kõige tõhusam teha kevadel koos muru väetamisega. Samblatõrjevahend muudab lühikeseks ajaks pinnase pindmise kihi pH-d, sammal kuivab ja muutub pruuniks. See riisutakse välja kahe nädala pärast. Kevadväetis aga ergutab samal ajal noort murutaime kasvama.