Milliseid vigu tasub vältida katuse renoveerimisel ja ehitamisel?

Selleks, et iga majaomanik peaks katuse ehituse või renoveerimise ette võtma vaid korra, tasub üheksa korda plaani pidada ja alles siis tööga algust teha. Millele peaks tähelepanu pöörama ning milliseid enim-esinenud vigu katuse renoveerimisel vältida, räägib Monieri katuseekspert Erkki Tepper.

Ei mõelda läbi töö eesmärki.

Enne tööga alustamist tasub läbi mõelda, mis on soovitud tulemus. Näiteks kas soovitakse, et ainult pööning püsiks kuivana või tahetakse ka korralikult soojapidavat katust? Kummalgi juhul tuleb kasutada erinevaid lahendusi ja erinev on ka tööde maksumus. Pakkumise küsimise faasis võiks igaks juhuks uurida hindu ka töödele, mida algselt pole plaanis teha – näiteks sarikate parandusele, soojustamisele, läbiviikude uuendamisele jne. Nii saab vältida ebamugavat olukorda, kus katus on avatud, kuid eelarves pole arvestatud kõigi avastatud probleemide lahendamiskuluga.

Vahetatakse vaid kattematerjal (kivi, plekk, eterniit jne) aga mitte aluskatet ja teisi katuse osi.

See ei anna sageli soovitud tulemust, kuna katus on terviklik konstruktsioon. Katusekomplekti kuuluvad lisaks kvaliteetne õhku läbilaskev aluskate, erinevad tihendid katuseharjale ja räästale, katusematerjali kinnitusvahendid, vettpidavaid läbiviigud korstendele ja ventilatsioonile, nõuetele vastav turvavarustus (lumetõkked, käigusillad ja redelid jne). Kui vahetada välja vaid katusekattematerjal, võib niiskus jääda maja konstruktsioonidesse ja soojustusse ning kahjustused ainult süvenevad. Samuti ei ravi pelgalt katusekatte vahetus terveks konstruktsioonidega seotud muresid. Olgu tegemist siis korstna paiknemisega katuse neelus, vintskapi katuse liiga väikese kaldega, lekkivate vihmaveerennidega või lõikuvate katuseneeludega. Katusevahetus on piisavalt suur ettevõtmine, et teha selle raames ära kõik vajalikud tööd ja parandada varasemalt mittetoiminud katusesõlmed.

Eelistatakse üksnes odavamat hinda ega süveneta pakkumise sisusse.

See on tihti suurim komistuskivi, kuna kõige odavam lahendus võib kaasa tuua peidetud lisakulusid. Näiteks võetakse pakkumine õhukesele plekile ja võrreldakse seda kivikatuse hinnaga, arvestamata, et õhukese plekiga ehitatud katuse eluiga on kümneid kordi lühem kui kivikatusel. Või ei süveneta sellesse, mis erinevus on ühe või teise tootja katuse lisatarvikutel. Erinevate tootjate katusetihendid on erineva elueaga ja garantiiajaga ning halvemal juhul võivad ebakvaliteetsed tihendid lihtsalt vett läbi hakata laskma. Selliste apsakate vältimiseks paluge eelarve tööde ja materjalide kaupa lahti kirjutada ja küsige tootjalt julgesti selgitusi juurde. Samuti peaks pakkumine sisaldama tööde kestust ja kindlasti ka tekkiva ehitusprahi utiliseerimiskulu. Pakkumisi hinnates on mõistlik protsessi kaasata spetsialist.

Mõni materjal asendatakse odavamaga.

Katus ehitatakse pikaks perioodiks, seega ei ole mõtet riskida odavate materjalide kasutamisega, et esialgne säästulahendus ei kujuneks aja jooksul kõige kallimaks. Loomulikult on mõistlik, kui majaomanik hoolikalt oma raha loeb, kuid kindlasti tuleks lisaks uurida materjalide omadusi ja kvaliteedi sõltuvust hinnast. Näiteks on aluskatte puhul väga oluline see, et tegu oleks hingava aluskattega, et ei tekiks kondentsiprobleeme. Soovitatav on ka kasutada ühe tootja toodetud materjale, mitte kombineerida kokku erinevaid. Ainult nii saab olla kindel, et kogu katusesüsteem toimib, katuse erinevad osad sobivad omavahel kokku ning probleemide tekkides ei püüa erinevate komponentide tootjad vastutust üksteisele veeretada. Monier toodab katusematerjale alates aluskattest kuni kinnitusklambrite ja lisatarvikuteni ning katsetab oma tooteid terviklahendusena Saksamaa testlaboris, et tagada kõikide katusetarvikute kindel kvaliteet.

Eelistatakse katuseplekki, eterniiti või bitumeenkatet, arvates, et seda on lihtsam paigaldada.

Tegelikult on kivikatuse paigaldamine sama lihtne ning seda saab tänapäeval teha ilma ühtki naela katusematerjali või roovitusse löömata. Arvestada tasub ka seda, et mida suuremad on kattematerjali tükid mõõtmetelt, seda suuremad on ka materjalikaod. Eriti rohkelt tuleb kadusid siis, kui hoonel on kaldharjad, vintskapid ja teised väljaehitatud osad.

Suurte materjalitükkide puhul tuleb arvestada ka seda, et tormikahjustuste korral lendab plekk-katuse puhul minema terve suur paan. Kivikatus peab tänu kivi väiksematele mõõtmetele tuultele ja tormidele paremini vastu. Kui juhtubki, et tuul kivi paigast nihutab, on ühte kivi lihtsam asendada kui tervet suurt paani. Lisaks on kivikatus on tuulte, tormide ja vihmade ajal erinevalt plekk-katusest väga vaikne.

Renoveerimisprojektide puhul välistatakse kivikatus, kuna kardetakse, et maja kandekonstruktsioonid ei pea vastu.

Enamike inimeste esimene eelistus on tavaliselt kivikatus, kuid aeg-ajalt jäetakse see variant kõrvale, kuna arvatakse, et kivikatus on alternatiividega võrreldes raskem. Tegelikult sobib enamik olemasolevaid katusekonstruktsioone ka kivikatuse paigaldamiseks, sest kivid moodustavad katusele mõjuvast koormusest vaid 10-20%. Kui katus ei pea kivide kaalule vastu, siis ei kanna ta kaugeltki välja lume ja tuule koormust, mis ulatub ühtekokku 76%-ni katusele mõjuvatest jõududest.

Katuse planeerimisel ei arvestata sellega, et hiljem on katusele tarvilik ka ligi pääseda.

Enne ehitustööde algust kontrolli kindlasti, kas pakkumised sisaldavad ka juurdepääse (katuseluugid, redelid, käigusillad) korstnate juurde, mida nõuab Päästeamet. Lisaks on nõutud lumetõkked kohtades, kus inimesed igapäevaselt räästa all liiguvad. Samuti on maja tervise seisukohalt ülioluline kvaliteetne vihmaveesüsteem ning sadevete hoonest eemalejuhtimine.

Välistatakse kivikatus eeldusel, et see on võrreldes alternatiividega liiga kallis ega hakata hinda üldse uurimagi.

Tänapäeval on katusekivid maksumuselt võrreldavad kvaliteetse metallprofiiliga. Samuti on hind samas klassis või pisut odavam võrreldes värvilise eterniitplaadi ja sindelkattega. Betoonkivi hinnatase peaks lähiajal püsima stabiilselt soodne.

Ei uurita kohalikust omavalitsusest, kas plaanitav tegevus nõuab ka ehitusteatist või ehitusluba.

Omavalitsusega tuleks enne ehitustööde algust kindlasti ühendust võtta, et vältida hilisemaid juriidilisi pahandusi. Kui katusele on plaan lisada juurdeehitisi või muuta selle kuju, on kindlasti vajalik koostada uus projekt.

Ei tehta katusele regulaarset kontrolli.

Isegi siis, kui otseselt midagi seoses maja katusega kaevata ei ole, tasub 2-3 korda aastas tähelepanelikumalt nii katusele väljastpoolt kui ka lagedele toas pilk peale visata. Kahtlus võiks tekkida siis, kui märkate laeservades ja -nurkades ning korstna ümber niiskust või hallitust. Väljaspool maja peaks panema renoveerimisele mõtlema see, kui näete paigalt nihkunud kivi, viltuvajunud harjaplekki või kooldu vajunud katust.

Loomulikult tuleb hoida puhtana ka vihmaveerenne. Sambla puhul ei maksa muretseda, sest sammal katuse füüsilisi omadusi ei mõjuta. Muide, kui põhjamaalased püüavad oma katuseid piinliku püüdlikkusega puhtana hoida, on inglastel vastupidine mure – kuidas katust kiiremini roheliseks saada, sest see näitab väärikust, hoone pikka iga ja suguvõsa ajalugu.

Kivikatus püsib korras aastakümneid, kui hea peremees seda paar korda aastas visuaalselt üle vaatab:

• Kevadel kohe pärast lume sulamist.
• Sügisel pärast lehtede langemist ning enne külma.
• Pärast võimalikku vigastamist tormikahjustuse või lumekoristuse tõttu.